Eestis on vähestel sotsvõrgustikes müügi kogemusi. Ja mõned ajad tagasi kui nägin Facebookis ühte kellade müügi reklaami, jäi pähe mõte. Kui palju võib eestlasele Eestis sisse tuua müügitegevus Facebookis ja Orkutis?
Vaatasin täna, et Nikon on ostnud korralikud pinna veebis oma D5000 kaamera jõulueelseks reklaamiks. Kuna ma ise olen paadunud Nikoni sõber ja kasutaja siis huvist kohe vaatasin järgi, et milline see pakkumine siis inimestele on. Ja tegu on lihtsalt lingiga Nikoni Eesti kodulehel oleva kaamera andmete juurde. Keda huvitab siis päris hea ülevaate saab tõesti Nikoni lehelt nende mudelite kohta.
Aga bänner kutsub ju kingiks seda osta. Kus ma seda osta saan mulle aga ei öelda.
Siit on soovitus maaletoojale. Suhelge oma edasimüüjatega ja tehke müüdikampaaniatele landingpaged.
Näiteks Nikon oleks ju võinud teha kiirelt ühe pisikese landingpage ja sealt ära tuua kaamera üldandmed koos viitega kaamera täpsemale infole. Ja lisaks ilusti välja tuua viited edasimüüjate poodidesse kaamerat ostma.
Kes tahab osta endale Nikon D5000 kaamerat (tõesti hea kaamera), saab selle osta näiteks järgmiste linkide kaudu
Isegi kui see reklaam Postimehes on puhtalt bartertehingu katmiseks oleks sellest pidanud võtma viimast, et tõsta müüginumbreid maksimaalselt.
Edit: Kuna D5000 on reklaamidega ka Googles siis vaevalt see barter saab olla.
Seega korda üle vana tõe. Et müüa midagi veebis pakkuge inimestele ka võimalust seda osta! Ärge kartke küsida lahendusi millega suudate oma tulemust parandada. Huupi tulistamine on aina vähem mõtekas tegevus ka Eestis turul.
Vanamoeline e-mailile teadete saatmine hakkab vahetuma uute teenuste vastu
Mida paistab, et toob järgmine aasta Eestis?
Aina enam firmasid vaatab Facebooki ja Twitteri poole
Terve 2009 võiks nimetada aastaks “Me avastasime Facebooki ja Twitteri”. 2010 on oodata selle trendi jätkumist ja kvaliteedi paranemist. Mitmed ettevõtted kes seni kompisid pinnast muutuvad võrgustike suhtes aina tõsisemaks ja püüavad luua korraliku firma jaoks töötava mehhanismi uute toodete tutvustamiseks ja suhtluses kliendiga.
Aktiivsem osa firmasid jõuab sotsiaalvõrgustike strateegiani
Peale pinnase kompimise lõppu on oodata strateegiate loomist. Firmad püüavad kombineerida erinevaid teenuseid ühtseks lahenduseks, et kaasata aina enam kliente.
Aasta jooksul õnnestub luua üksikud korralikud kampaaniad võrgustikes Kindel üllatus oleks mänguliste võrgukampaaniate tekkimine. Suur tõenäosus on, et nendeni veel järgmisel aastal ei jõuta kuigi paaril suurel ettevõttel turul oleks potensiaali neid luua on klientidele. Kuid parandatakse senist lähenemist müügile ehk püütakse aina enam kasutada suhtlust klientidega.
Luuakse huvitavaid projektilehti
Jätkub püüdlus luua kampaaniate lehti millele kasutajad sisu toodavad.
Orkut võib ärgata See on täna veel suure kahtluse alla. Kuid oodates Orkuti uuendusi võib see eestlaste seas pop keskkond saada firmadele sama huvitavaks kui Facebook.
Mobiilne suhtlus ei te revolutsiooni
Korraliku mobiilse suhtluse osas täna veel revolutsiooni pole oodata. Liiga keerukas on fotode ja videote vahetus. Samuti seab eestlasele piiranguid vajadus selle nalja eest oma igakuise mobiili arve koosseisus märkimisväärne summa maksta.
Peter Parks Skypest rääkis kuidas nende blogimine on korraldatud. Neli punkti, mis minul jäid kõrvu Peteri jutust olid
1. Skype blogil pole blogimise reegleid
2. Skype töötajad levitavad nende sisu
4. Sotsiaalvõrgustikes tehakse Skype blogi levitades rohkem suhtlust kui blogis ise
5. offtopic ja võõrakeelsed kommentaarid Skype blogis kustutatakse
1. Jälgi 20/80 printsiipi. 80% tasuta ja 20% tuleb tasuna
2. Stop doing dump mass marketing capitalism
Kristjan Otsmann, Triin Tammert, Aivar Paalberg ja Helen Saluveer rääkisid Rain Rannu juhtimisel teemal “Kas firma peaks blogima?”.
Kristjan Otsmanni kindel väide oli, et loomulikult. See on ju imelihtne. Ka teised ei väitnud vastupidist. Helen Saluveer tõis välja kuidas lisaks Montonile on õnnestunud Merle Liivaku Anne & Stiil blogi enne esimest ajakirja
Silma jäi, et mitte keegi ei tegelenud tasuvusanalüüsiga.
Kunnar Kukk Majandus- ja Kommuniktasioniministeeriumist rääkis riiklikest blogidest.
Kunnari jutust jäi kõrvu, et nad püüavad lähtuda printsiibist “asi ei tohi olla pealesunnituna tehtud”. Probleemina jäi kõrvu, et neil on jube madal külastajaskond. Minule endale tekitas veidi hämmingut, et riiklikud blogid kasutavad Blogspoti, näiteks http://toetustasku.blogspot.com/
Kris Altexsist rääkis blogidest rahateenimisest. Mõned punktid
1. Eesti reklaamiga ei teeni pea midagi
2. Eestis töötab paremini PR turundus, et teed koostööd üritustega
3. Kui sa oled mingis alas ekspert mine ja küsi toetust selles alas tegutsevatelt firmadelt
Meelis Mandel rääkis Äripäeva blogidest.
1. Meelis ütles ilusti ja otse. Blogid on neile tasuta hea sisu.
2. Neil on umbes 10 blogi
3. Nad maksavad paarile autorile
4. Blogid lähevad neil arvamustoimetaja alluvusse
5. Kui nad eile hakkasid blogijaid oma lehel koostööle kutsuma olid esimesed kaks huvilist usurühmitused
Enda poolt võiks märkuseks öelda, et Äripäeva enamik blogisid on “blogid” ehk pigem lehe arvamus rubriigi kategooriad.
Viilu Arak jutt jäi kahjuks kuulmata. Oleks küll soovinud kuulda kuidas Hill & Knowlton mõõdab sinu reputstsiooni veebis.
Debatt “Kas blogid on meedia?” oli liiga kiire ja kaootiline. Kõrvu jäi väide, et 5% eestlastest blogib. Peep Laja Twitteris kohe arvutas, et kuidagi suur number. Lisaks tekitas jutt publikus küsimus, et kui mul Facebooki konto koos mitme tuhande jälgijaga, kas see on ka siis meedia. Mikko jutust jäi kõlama, et meediaõpetus tuleks täna viia kooli programmi juba esimestest klassidest.
Janno Siimar Velvetist rääkis kuidas neil õnnestus teha no budget turundus rahvuspapudele. Kui ma õieti mäletan müüdi peale müüki tulekut kolmel nädalal iga kolme minuti tagant üks paar ketse. Märksõnadeks kampaanial Twitter ja blogijad. Lisaks peab Velvetit tunnustama kui kõige parema slideshow tegijat. Videod slideshowna on tase.
Mõni nädal tagasi kui vaatasin Eesti Ekspressi jälgijate arvu Twitteris, käis peast läbi mõte “neile tuleb midagi head pakkuda”. Täpselt nagu hiljuti pakkusime erihinnaga puhkamise võimalust Lätis Ekspressi uudiskirjaga liitunutele. Aga mida saab veel paremat üks paberväljaanne pakkuda kui soodsat tellimust oma lugejatele.
Kiire jutt turundusele, kas neil on mõni hea pakkumine anda. Saades positiivse vastuse peale ideest rääkimist läks asi töösse. Kampaania kavand paika ja leht tööle. Tulemuseks kampaania.ekspress.ee/twitter/
Kui ülevaadatud, et asi töötab ja toimib ei olnud muud teha kui teade Eesti Ekspressi jälgijatele laiali saata.
Ja siis hakkad mõtelema, et see on ju teadaolevalt esimene selline paberväljaande pakkumine Eestis, mis suunatud Twitteri kasutajatele.