Hästi treenitud šimpantsite õpetaja. Ehk kuidas veebi paremini kasutada!


Kuidas petta statistikat ja tuua inimesed oma reklaami juurde

clcik

Hiljuti kirjutasin ühest dirty work lahendusest kuidas pushida oma veebi külastatavust. Täna võtaks vaatluse alla järgmise reaalselt kasutatava skeemi, mille nimeks võiks panna “pettus läbi statistikt”.

Nimelt on maailmas mitmeid fotogaleriisid, mis pakuvad oma kasutajatele piltide vaatamise korraliku statistikat. Üks selliseid on Flickr. Ja viimane sobib tänu egomaniakkidest kasutajatele hästi ohvrite püügiks. Et sinu süsteem toimiks pead sa looma enda veebis väljundi, mis tirib lehele näiteks uusimaid pilte flickrist. Selle jaoks leiad sa voo siit http://www.flickr.com/services/feeds/

Lehel sa reaalselt ei kuvama pilti välja. Peamine, et viitamine saaks Flickrile kirja. Mitte otseselt pildi kuvamine on vajalik, et suurte mahtudega sinu leht üle ei koormataks. Skeem muidu kukub lihtsalt ülekoormusest kokku.

Kui nüüd on selline “tõmbamis-kuvamis” lahenduse loodud saab enamiku lehest täita oma reklaammaterjaliga. Ja sellele hakkavad inimesed tulema nagu kärbsed. Nimelt egomaniakidest kasutajad lihtsalt jälgivad oma fotode statistikat ja viitajad. Omapäraste nimedega viitavaid keskkondi tulevad nad kohe uurima ja sinul ongi ohver püütud.

Sellise scami läbiviimiseks on soovitav kindlasti registreerida kümneid graafika, foto ja vidoega seotud “korralikke” domeene.

Tags: , , , , , , ,

Õpetame noored fotosid tuunima

Katsetasin täna Photoshopi actioneid mida mul ajajooksul üksjagu kogunenud ja tegin siia ka ühe kiire näite kuidas koduste vahenditega kergelt fotosid tuunida.

Selleks pole väga oskusi tarvis, hea kui oleks natuke kogemusi Photoshopis. Katsetamisekspeab sul olema photoshop, mille vanema litsentsi võid üsna odavalt hankida näiteks eBay kaudu. Kui tarkvara olemas vali välja foto mida tahad “tuunida” ja lisaks hangi abivahendid ehk esmalt üks kena actionite pakk nimega Photoshop_Color_Actions_2_by_AliceInUnderland

Enne kiire näite juurde siirdumist väike idee aktivistidele. Koolilapsed meil päris tihti tuunivad nö. reidikaid. Mõni aktiivne organistasioon võiks suvel pakkuda noortele mõnenädalasi tasuta kursuseid, mille käigus õpetatakse algtõdesid kuidas pildistada ja lisaks mõni võte fotode töötlemiseks. Ehk mõnel noorel tekib asja vastu kõrgendatud huvi asja vastu.

Aga siit näide kuidas kiirelt tuunida fotot.

Toorikuks valisin ühe toreda foto, mille tegin eelmise aasta kevadel Helsingis. Kindlasti paik tuleb paljudele eestlastele tuttav kes Vikinglinega Helsingisse saabunud.

DSC_1330

Antud pildile tegin kaks töötlust. Esiteks valmistasin alumise layerit. Selleks kasutasin üleval viidatud actionite paki osa “missing mile”.

helsinkialus

Salvestame tulemuse ära ja avame uuesti tooriku. Selleks peate vahepeal töödeldud tooriku kinni panema ja uuesti avame Photoshopis. Võib ka teisi võtteid kasutada tooriku hoidmiseks töölaual. Kuidas iganes teie töövõtted parasjagu on.

Kui esimene layer aga valmis teeme pealmise valmis. Selleks teeks tooriku kõigepealt mustvalgeks kasutades actioni pakki nimega 50_Photoshop_Postwork_Actions_by_manicho osa nimega” Smart BW 1″. Peale seda lisame kasutatud “missing mile” actioin.

Ja meil on tulemuseks selline asi

helsinki2alus

Tõsta kopeerides  mustavelge pilt ennem loodud esimese layeri pildi peale. Kasutades näiteks nuppude kombinatsioone
Ctrl+A
Ctrl+C
Ctrl+V

Nüüd lõikame (kustutame) mingi osa mustavalgest pildist ära tuues välja selle all oleva värvilise pildi. Näiteks mina kustutan mustvalgelt pildilt ära magavad kodanikud ja pingi. Inimeste figuure on tavaliselt suhteliselt kerge lõigata/kustutada. Antud juhul oli minu meelest märgatavalt rohkem tähelepanu vaja pöörata pingi laudadele. Ei taha ju vahepealt paistva rohelise põõsa osasid ka värvilisena näidata. Vähe seda rohelist on seal oli aga tuli korralikult sisse zoomida ja vaadata, et ka see vähene nähtavale ei tuleks.

Tulemus on selline

helsinkivalma

Aega selleks kulub olenevalt sinu arvuti võimusest ja hiire liigutamise oskusest erinevalt.

Minul kulus ca. 2 minutit layerite valmistamisele ja umbes 15 minutit et ilusti kustutamisele.

Pilti pani valmistama kui vaatasin Tiit Blaadi töötlusi Ekspressi loo “Osavate näppudega rulamees” juures.

Tags: , ,

Paberilt digitaalseks ja tagasi

Kuidas ma muutusin digitaalseks aga tulin tagasi paberile.

Hakkasin antud aasta alguses vaatama, et ei suuda täitsa oma Google kalendrit. Kirjutad ja märgid sinna vajalikud tööd ja kohtumised kui see on segav. Sama segav kui omal ajal PDA kasutamine tundus. Mul on taskus nö. nutitelefon aga selle märkmik on mulle siiani mõttetu ekraaniruumi raiskaja ja seda ära sealt koristada pole ka võimalik jne jne jne.

Ei ole muidugi võimalik vastu vaielda, et digitaalsed märkmed pole kindlam kui pabermärkmik. Sünkroniseerides teenused omavahel on meil andmete säilimiseks mitmekordne garantii. Olenemata asukohast ligipääs oma märkmetele ja kerge võimalus neid teistega jagada.

Sarnane lugu on raamatutega. Kui ma endale aastaid tagasi PDA ostsin olin kohe suures õhinas seal e-raamatuid lugema. Lugesin mõned Rooma ajalugu puudutavad populaarteaduslikud teosed läbi ja peale seda tunnistan, et see on jube ebamugav.

Kindlasti oleneb see inimese silmadest ja ekraanist mida ta oma tööks kasutab. Mina näiteks pikemaid tekste 10+ lehekülge, eelistan tänaseni printida ja paberilt lugeda.Võimali, et ma pole veel endale lihtsalt seda õiget ekraani leidnud.

Kuni ma aga seda õiget otsin pean õnne tänama, et veel enamik raamatuid on ostetavad paberkandjal ja märkmikud on isegi veel ekooli ajastul paberist. Kahjuks on märgata trendi kuidas ajalehed aina kahanevad.

Esiteks on reklaami vähe, mis tingib õhukesed lehed. Aga hoopis valdavam on trend, et inimesed loevad aina enam oma uudised internetist.

Nädalavahetusel sirvisin viimast Postimeest. Ja tõdesin, et kuigi postimees.ee on Eesti üks loetuimaid portaale ei saa ma sealt sisu omistada naudinguga. Interneti inimesena ma lähen, loen ja liigun edasi. Hüppan infokillult infokillule ning vaatamata suurenenud infomassile ja vahel ka teadmistele ei paku see mulle paberi võrdväärset.

Lugemine on nauding nagu söömine, seks ja korralik võistlusmoment. Seega jään mina veel kuni dinosaurused meediamaastikul tegutsevad online teenuste kasutamise kõrvalt edasi paberlehtede austajaks.

E-raamatu asemel soovitan minna raamatupoodi ja märkmikuks kasutan paksu paberist märkimiku kuhu pastakaga kirjutan kõik olulise. Pole just kõike ökom aga ma polegi ju paduroheline.

Kõik see aga ei tähenda, et ma pole aktiivne Twitteris, Flickris, Friendfeedis, YouTube, delicious, MyBlogLog ja veel vägade paljude teenuste juures.

Tunnistan siia lõppu, et MS Office ja OpenOffice asemel kasutan Google Docs lahendust üldse.

Tags: , , , , , , , , , , ,

Tasuline ja tasuta veeb

Ajaloolise tava järgi on kõik, mis veebis vabalt nähtav ka tasuta. Mõtle ise palju filme ja palju muusikat sa olen näinud ja kuulanud maksmata selle eest senitigi.

Milline oli viimatine teenus, mille kasutamise eest sa veebis maksid?

Aastatid olin ka ise sarnaste tasuta teenuste karussellis. Kui oli midagi vaja siis otsisid ja küsisid kust midagi saaks. Näiteks hostingu teenus. Püüdsid leida ikka teenuseid mille juures sa midagi maksma ei peaks ja saaks võimalikult palju asju veel juurde. Kas need teenused on ka jätkusuutlikud mind sel ajal väga ei huvitanud.

Täna ma ei kujutaks ette, et ma kasutaks mõnda tasuta ja/või madala mainega teenusepakkujat. Soovin ikka kasutada teenust mille töös ma kindel olen ja peale aasta rendi tasumist saan rahulikult kasutaja olla. Et ma saaks tegeleda rahulikult asjadega, mis muidu oleks kaudselt häiritud.

Ja selline asi on kõikide hobidega. Näiteks fotode hoiustamisel kasutan mina Flickr tasutlist teenust. Trigger happy nagu ma olen, on mul aasta jooksul väga suur kogus pilte tekkinud. Nii ma hoian need Flickr, mis mulle ka kui backup fotopank. Ja selle eest maksmises pole mitte midagi imelikku. Ma ei pea enam laveerima erinevate väikeste teenuste vahel ja mõtlema kas homme ärgates mu fotod veel alles on.

Olen mõelnud, et kui ma oleksin tegev ka video valdkonnas peaksin ma kindlasti ostma endale sisse näiteks Vimeo tasulise teenuse.

Kuid niipalju kui on inimesi on ka erinvaid suhtumisi. Kellel meeldib ehk isegi arusaamat ennast vaevate otsida alternatiive milles töökindluses pole garanteeritud. Kes läheb ja kasutab teenust, mis on loodud just sinu soovidele vastav. Sa pead ainult maksma, et arendaja suudaks oma meeskonda kooshoida ja edasi liikuda.

See on nagu toote outsourcing, mille juures tuleb lihtsalt arvutada kumb teenus tuleb soodsam.

Tags: , , ,

Nagi.ee tegi Flickrit

Ma olen olnud varsti pea aasta Flickr pro kasutaja kuid vaatama erinevatele katsetustele pole ma suutnud loobuda Picasa tarkvarast. Eriti pärast viimase kolmdana versiooni kasutusele võttu on see loobumine palju raskemaks läinud.

Selleks, et Flickr ja Picasa oma vahel suhtlema panna kasutan ma lihtsat saatmis meetodit picasa2flickr, millega saadan pilte Picasast Flickr uploadr‘ile.

Täna lugesin Nagistaja blogist, et nüüdsest saab ka Nagi.ee albumisse laadida pilte otse Picasast. Installi vastav nupp ja asu kohe tööle.

Nagi lahenduse kiituseks peab ütlema, et mingit vahe tarkvara ei pa kasutama nagu Flickr puhul. Samas miinuseks jällegi, et albumeid ja pildi infot ei saa üleslaadides määrata.

Picasa 3 tarkvara saad sa siit

nagi.ee nupp saad sa siit

Üles laetud näitepilti näed sa siit

Tags: , ,