Hästi treenitud šimpantsite õpetaja. Ehk kuidas veebi paremini kasutada!


Tallinn BlogFest 2009

_DSC5613

Väike kokkuvõte BlogFeststilt mida sai ka Twitteris kajastatud.

Peter Parks Skypest rääkis kuidas nende blogimine on korraldatud. Neli punkti, mis minul jäid kõrvu Peteri jutust olid

1. Skype blogil pole blogimise reegleid
2. Skype töötajad levitavad nende sisu
4. Sotsiaalvõrgustikes tehakse Skype blogi levitades rohkem suhtlust kui blogis ise
5. offtopic ja võõrakeelsed kommentaarid Skype blogis kustutatakse

Andrea Vascellari iTive-st jutust jäi kõrvu kaks väidet

1. Jälgi 20/80 printsiipi. 80% tasuta ja 20% tuleb tasuna
2. Stop doing dump mass marketing capitalism

Kristjan Otsmann, Triin Tammert, Aivar Paalberg ja Helen Saluveer rääkisid Rain Rannu juhtimisel teemal “Kas firma peaks blogima?”.

Kristjan Otsmanni kindel väide oli, et loomulikult. See on ju imelihtne. Ka teised ei väitnud vastupidist. Helen Saluveer tõis välja kuidas lisaks Montonile on õnnestunud Merle Liivaku Anne & Stiil blogi enne esimest ajakirja

Silma jäi, et mitte keegi ei tegelenud tasuvusanalüüsiga.

Kunnar Kukk Majandus- ja Kommuniktasioniministeeriumist rääkis riiklikest blogidest.

Kunnari jutust jäi kõrvu, et nad püüavad lähtuda printsiibist “asi ei tohi olla pealesunnituna tehtud”. Probleemina jäi kõrvu, et neil on jube madal külastajaskond. Minule endale tekitas veidi hämmingut, et riiklikud blogid kasutavad Blogspoti, näiteks http://toetustasku.blogspot.com/

Kris Altexsist rääkis blogidest rahateenimisest. Mõned punktid

1. Eesti reklaamiga ei teeni pea midagi
2. Eestis töötab paremini PR turundus, et teed koostööd üritustega
3. Kui sa oled mingis alas ekspert mine ja küsi toetust selles alas tegutsevatelt firmadelt

Meelis Mandel rääkis Äripäeva blogidest.

1. Meelis ütles ilusti ja otse. Blogid on neile tasuta hea sisu.
2. Neil on umbes 10 blogi
3. Nad maksavad paarile autorile
4. Blogid lähevad neil arvamustoimetaja alluvusse
5. Kui nad eile hakkasid blogijaid oma lehel koostööle kutsuma olid esimesed kaks huvilist usurühmitused :)

Enda poolt võiks märkuseks öelda, et Äripäeva enamik blogisid on “blogid” ehk pigem lehe arvamus rubriigi kategooriad.

Viilu Arak jutt jäi kahjuks kuulmata. Oleks küll soovinud kuulda kuidas Hill & Knowlton mõõdab sinu reputstsiooni veebis.

Debatt “Kas blogid on meedia?” oli liiga kiire ja kaootiline. Kõrvu jäi väide, et 5% eestlastest blogib. Peep Laja Twitteris kohe arvutas, et kuidagi suur number. Lisaks tekitas jutt publikus küsimus, et kui mul Facebooki konto koos mitme tuhande jälgijaga, kas see on ka siis meedia. Mikko jutust jäi kõlama, et meediaõpetus tuleks täna viia kooli programmi juba esimestest klassidest.

Janno Siimar Velvetist rääkis kuidas neil õnnestus teha no budget turundus rahvuspapudele. Kui ma õieti mäletan müüdi peale müüki tulekut kolmel nädalal iga kolme minuti tagant üks paar ketse. Märksõnadeks kampaanial Twitter ja blogijad. Lisaks peab Velvetit tunnustama kui kõige parema slideshow tegijat. Videod slideshowna on tase.

João Lopes Marques kes on ka ekspres.ee kolumnist rääkis kuidas tema elus toimib blogimine ja mikroblogindus.

Jääme ootama järgmist aastat ja loodetavasti tuleb ka Blog Con kus tegeletakse tehnoloogia poolega rohkem.

Robini käest uurisin ka hiljem pubis, millal tuleb esimene TwitterFest ja paistab, et ka see pole mägede taga.

Loe ka Siim Telleri blogist ülekandeid konverentsilt http://www.siimteller.com/tag/blogfest/

Sten Tamkivi andis hea viite Peter Parksi video intervjuule Skype blogimisest

Tags: , , , , , , ,

Kuidas sotsiaalvõrgustikud enda kasuks tööle panna

Mõned nädalad tagasi ilmus Eesti Ekspressi kultuurilisas Areen Argo Ideoni Twitteri alane lugu nimega ““Säuts” kui sotsiaalmeedia ehituskivi

Kellel pole ettekujutust, mis on Twitter ja mida ta võimaldab, tasub kindlasti Argo lugu lugeda. Esmased teadmised ja viited teenustele mida Twitteriga koos võiks kasutada saab sealt kätte. Huvilistele peaks head infot pakkuma ka Twitteri kasutajate uuringu ülevaade.

See hoogustunud Twitteri ja teiste võrgustike ärakasutamine oma huvides pani mind kirjutama kiiret ülevaadet. Kuidas valmistada esimene laine sotsiaalvõrgustike ära kasutamisel. Ei peatu siin võtetel ja käitumismallidel mida tuleks jälgida enesepromol. Vaid anna kiire baasülevaate toodetest mida üldse peaks esmalt vaatama.

Esimeseks laineks valmistumine

Esimnene laine on tooted mida peaksid kasutusele võtma kui soovid ennast kuuldavaks ja nähavaks teha.

Kes kohe Twitterit tahavad kasutama hakata siis vahemärkusena soovitan lugeda Mashable uuring firmade kohta kes teevad head tootetutvustus läbi Twitteri. 40 of the Best Twitter Brands and the People Behind Them

Nagu Jennifer Van Grove ütleb firmade strateegia kohta

Some of them don’t quite get the medium and just tweet self-serving links or marketing speak

Esimese laine kallale!

Kui firma soovib hakata sotsiaalmeediat enda huvides kasutama peab esimese sammuna vaatama üle mida teil on üldse pakkuda, kellele te seda soovite pakkuda ja kuidas te saate seda pakkuda.

Ei saa saavutada midagi lihtsalt postitades viiteid. Sa pead andma täiendavat teavet enda tegevuse kohta ja kutsuma inimesi üles suhtlema sinuga. Selles töös on suur roll kanda inimesel/inimestel kes materjali koguvad ja esitavad. Keda huvitab sinu kuiv pressiteade? Pigem anna teada, et “vaadake, meil on nüüd seis selline”. Sotsiaalmeedia autor peab olema loov ja tundma oma töövahendite võimalusi.

Inimeste valik

Enne täienava tööjõu palkamist peaks vaatama üle enda read. Tihti tuleb palgata maksimaalse tulemuse saavutamiseks tööjõudu kes on sotsiaalmeedia vallas kompetentne ja kes oskaks ilusti infot esitada! Tavalistel turundus inimestel või mõnel muul asjapulgal peab tunnistama, et pole aega nii mahuks töö jaoks. pigem jääb ta abijõuks.

Võrgustiku aluse loomine

Kõige tähtsam on enda blogide võrgustik, mis on väljundite aluseks. Selleks vajame sulesepp kelle töövahenditeks on blogi ja mikroblogi. Loov ettevõttele kellel on visuaalset materjali pakkuda soovitaksin kolme väljundit.

Blog -  millel mida kasutaksin wordpress.com tasulist teenust
mikroblogi – Twitter, BIZI
Visuaali esitamiseks – Tumblr

Wordpress.com kasutamine on soovitatav kui töökindel ja garanteeritud kvaliteediga teenus. Ja sa ei pea update-backup lahenduste pärast oma pead vaevama. Twitter on heaks suhtluskanaliks igapäevaste kiirsõnumite ja teadete jaoks ning lisaks oma teiste kanalite andmevoo valikuliseks esitamiseks. Twitterit saab väga edukalt ka firma lehel päevaste teadete esitamiseks kasutada.
BIZI on mitte kõige olulisem teenus kuid Eesti tooteid tasub ikka pooldada.
Tumblr on väga hea tööriist ettevõtte visuaalsete materjalide esitamiseks rahvusvaheliselt.

Meeles tuleb pidada, et need ei ole erladiseisvad tooted! Vaid kõik omavahel seotud lahendused, mis mida töötavad sünkroonis. Postitades blogi saadetakse teade selles kohta Twitterisse. Andes välja mingi uue toote läheb selle pisike pildiga tutvustus Tumblerisse, mille viide läheb ettevõtte blogi ja sealt Twitterisse jne jne jne.

Kui nüüd kogu see blogide pakett tööle panna saame väga korraliku väljundi mida enda jaoks kasutada.

Foto ja video

Edasi tuleks liikuda foto ja video esitamise juurde. Kui seltskonnas on inimene kes teeb firmaga seotud teemadel väga häid pilte peaks hankima endale kindlasti fotoalbumid nagi.ee ja flickr.com keskkonnas. Need on ka fotopankadeks blogides viidatavate piltide tarvis.

Nagi.ee on suunatud firmal kodumaisel pinnal levitamiseks ja Flickr rahvusvahelise väljundina.

Kui pildid on paigas vaatame videod üle. Teie keskel on inimesi kelle kaudu tulevad väga stiilsed videod firma üritustest? Väga hea, peaksite selle kohe ära kasutama. Siin on veebid kelle juures mina firmas kontod teeksin Delfi Video, Toru, YouTube, Vimeo, blip.tv, Dailymotion, LiveVideo, Viddler, Revver
Lisaks on Loomulikult videod ka Flickr kontole!

Lõpetuseks toodete sidumise väljundid. Näiteks Friendfeed milles esitada kõikide tenuste uuendused ühtselt.

Kui need sammud on täidetud oleme jõudnud esimesele lainele aluse panna. Meie hääl muutub kuuldavaks ja me saame oma tegevust ainult paremaks muuta. Kuid enne kui sisu tootma hakkad vaata oma väljundite visuaalid üle! Profiil sinu visuaaliga on ka sinu visiitkaart! Korralikult vormistatud postitused on sinu edu alus!

Palju see kõik maksab?

blogid:

wordpress.com teenus 10…15$ aastas
Twitter tasuta
BIZI tasuta
Tumblr tasuta

foto:

nagi.ee 195…395EEK aastas
Flickr.com 24.95$ aastas

video:

Delfi video tasuta
Toru tasuta
YouTube tasuta
Vimeo kasutaksin plus teenus hinnaga 59.95$
blip.tv tasuta
Dailymotion tasuta
LiveVideo tasuta
Viddler tasuta
Revver tasuta

kokku maksumus ca. 1430…1695EEK

Sisutootmise hind oleneb inimeste arvust ja soovitud tulemusest.

Kes mõtles, et sotsiaalmeedia on odav väljud siis jah on küll suhteliselt odav kuid tööd, vaeva ja vajalike teadmisi nõuab see palju.

Milline on teine laine?

Teine laine on toote viimine kasutajani ja uute kasutajate enda juurde toomine.

Tags: , , , ,

Miami elust läbi fotode

Sattusin täna Design You Trust soovituste vahendusel stiilsele Flickr galeriile, mis arhiiviks mõnusale blogile Miami Fever. Mõnusad Miami elu kajastavad fotod, mida lihtsalt vaatad ekraanil vaikselt scrollides, vaatad ja uurid.

Sellised leiud panevad vahel mõtlema, et miks ma pidevalt pean kontoris istuma. Mõtlema ja mässama kui saaks ka  hoopis mõnusamaid tegevusi harrastada. Loomulikult saabub siis kohe tagasi ka karm reaalsus, et raha tuleb ka teenida.

Miami Feverit vaadates tuli kohe meelde meie kodumaine pildi blog Tartu pildid.

Tags: , , ,

Kui RSS voogu pakkuda siis täismahus

Suurem enamus online keskkondi on tänaseks leidnud, et mõtekas on pakkuda külastajatele RSS voogu. Massidele on see küll friigitoode, kuid teatud kasutajagrupp ja robotid jumaldavad seda.

Kui hiljuti tegin väikest puhastust oma Google Readeris. Minu reader on nagu mu desktop ehk meeletult erinevaid asju läbisegi täis ja seetõttu tuleb seda aastas mõnel korral tõsiselt korrastada. Paned kanalid õigetesse kataloogidesse ja vaatad üle kas mingeid kanaleid poleks üldse mõtekas kustutada.

Näiteks väga suur kogus kollaste uudiste kanaleid mida kord võtsin sisse ühe projekti jaoks kustutasin kohe ära. projekti domeen on mul alles, kuid inimest kes sellega tegeleks pole aega olnud otsida. Seega pole vaja praegu meeletult segava info voogu readeris.

Kui kõik vajalikud blogid korda sain hakkasin vaatama mida ma kõige rohkem loen. Selgelt joonistusd välja kindlad eelistused mida alati vaatan. Siis jäi silma terve hulk RSS kanalid mida ma tean, et nad on väga tegijad, nende veebe on tore külastada ja seal aega veeta aga RSS voo lugemisel on nad täiesti kõrvale jäänud.

Ja sellel on lihtsalt üks põhjus. Need blogid annavad välja RSS voogusid, mis pole täismahus sisuga vaid näen esimest lõiku. Ma saan aru, et sellist asja teeb mõni online väljaanne aga blog, milleks?

Kui sa soovid reklaamida siis palun lisa see RSS voole.

Enamik advanced blogilugejaid on erinevate RSS readerite kasutajad. Seega nähed voogu poolikult tekib kindlasti veel paljudel sama refleks nagu minu. Nad ei soovi seda voogu väga tihti vaadata sest see nõuab neilt enam pingutust kui teised tema lemmik vood. Ja sellega sa pidurdad tihti ka enda blogi tasuta reklaami ehk mouth-to-mouth levik jääb väiksemaks võimalikust.

Blogija jagame ikka täismahus RSS voogu.

Üks näide kuidas  RSS voogu ei tohi jagada on www.booooooom.com

Tags: , ,

Blogija räägib oma mõtetest

Eilses Eesti Ekspressis oli intervjuu Loren Feldmaniga keda mõned nimetavad blogiguruks mõned aga lihtsalt jobuks. kuigi ma alguses mõtlesin kirjutada millised mõtted mul sellest inimesest tekkisid intekat lugedes loobusin siiski sellest. Parem vaatame mida mina arvan esitatusd küsimustest.

Milline tähtsus on blogidel?

Nad asendavad kunagisi “tere! see on minu leht” kodulehti. Tänu oma loomise lihtsusele on nad aga enam levinud ja jõudnud massidele lähemale.

Kas internetimeedia suretab trükimeedia välja?

Ei sureta. surevad ainult need kes ei suuda kohaneda!

Trükimeedias on reeglid, kuidas ja mida võib avaldada. Blogindust ei reguleeri aga miski.

Blogi on minu leht. Seega on seal minu reeglid. Kui ma ei taha reegleid siis neid seal pole. Kui blogi on korporatiivne kehtivad seal korporatiivsed reeglid. Kui me kehtestame ajakirjanduslikud reeglid on blogi läinud üle online väljaandeks.

Kui usaldusväärne on üldse blogide info?

See on sama usaldusväärne nagu lugeda sõnumeid buss seljatoelt. See on postitaja sõnum ja seal ei kehti nõue absoluutsele tõele kanditeerimiseks.

Kui blogid pole usaldusväärsed, miks siis rahvas neid loeb?

Miks inimene internetis surfab? Miks inimene Googeldab? Kaasaegne infouputus annab ka vajaduse aina enam infot tarbida. Blogi on väga lihtne vorm info tarbimiseks.

Teine probleem internetimeedias on läbipaistmatus ja anonüümsus.

Aastatega väljakujunenud tava, mis on olnud üks interneti populaarsuse aluseid. Internetis võid sa ühe klikiga olla koristaja ameti asemel palgasõdur.

Paljud inimesed on praegu hõlmatud sotsiaalsetesse võrgustikesse, nagu Facebook, Orkut, Rate jne. Mis sa nendest arvad?

Aina internetiseeritumas ühiskonnas rokivad võrgustikud ka tulevikus. Tuleb panna paika vaid prioriteedid millises võrgustikus oled sina. Sa võid küll neist välja jääda ja kindlasti tulevikus aina suureneb selliste inimeste hulk kes ei soovi enam internetis olla aga samas massid seovad ennast aina enam selliste võrgustikega tegemata endale selgeks sellega kaasnevaid ohte.

Miks siis Facebook jt võrgustikud miljoneid inimesi paeluvad?

Massipsühhoos mille põhjustab suhtlusvajadus! Miks sa kasutad MSNi või Skype? Miks sa vaatad pilte? Selleks, et saada uudiseid ja suhelda. Facebook on üks selliseid kohti, mis võimaldab suhelda paljudele erimeetoditel.

Mis teeb ühe blogi heaks?

Stiil, sisu ja kommentaarid.

Miks sa blogid?

Ekstravertse inimesena on see hea väljund mulle. Miks ma peaksin sahtlisse kirjutama nagu ma ka ei tegele patja nutmisega.

Ei tee seda raha pärast?

Täna mitte.

Ega ka mitte tuntuse pärast?

Valetaksin kui ütleksi jah.

Blogi tähendab, et igaüks võib olla nii-öelda kirjastaja. Kas nüüd, kus majanduskriis jätab paljud inimesed tööta, näed tulemas bloginduse buumi?

Kindlasti lisandub blogijate hulka nn. õnneotsijaid kes loevad nt. probloggeri raamatut ja hakkavad suurt raha püüdma. Enamik aga teeb suured silmad kui saab teada kui palju see aega ja teadmisi nõuab, et nullist ehitada rahamasin. Mõnel see aga kindlasti õnnestub ja me saame huvitavaid kanaleid juurde.

Loe mida rääkis Loren Feldman Toivo Tänavsuule Eesti Ekspressist.

Tags: , , ,