Andres Maimik “The Light Of Freedom”
Ostsin endale neljapäeval nagu Eesti Ekspressi nagu tavaliselt. Noh mitte ka päris tavaliselt sest kuna ma olen laisk ja lohakas siis tellida ma seda ei viitsi ja tihti juhtub et ununstan osta ka.
Kuid peale vimase aja tormilist suve nautimist jõudsin alles täna nii kaugele et see leht ka lahti teha ja selles seisvaid artikkleid nautida. Tänu jumalale et tegu nädalalehega mis võimaldab enamikke artikkleid lugeda viitega ja see juures ikkagi tulevikku suunatud infot saada. Või mineviku kohta toredaid faktiomandada. Pole seda päevakajalist uudiste kajastamist.
Asja juurde nüüd hakkasin siis täna hommikul teda sirvima ja kuigi sees oli mitu toredat artikklid võtsin esimesena ette Andres Maimiku “The Light Of Freedom” nimelise reisikirja milles juttu sellest kuidas nad juhuste kokkulangemisel kogemata ameerika maal lõunas olles väikest roadmoviet hakkasid looma. See lugu oli sellises võtmes kirjutatud et lihtsalt jättis väga sugava mulje ja koledalt suure soovi seda filmi ka näha.
Panes siia mõned katked sellest kirjutisest.
Et rasvumine korraldab ameerikas sellise tapatalgu, millest Osama ei oska isegi
unistada. Hea külg on aga, et sain oma ümarusele kalduva paunakesega kordki ka
saleda tangokuningana ringi laiata.
Mid-south dialekt on kiirelt omandatav â?? tuleb loobuda korrektsest artikuleerimisest, venitada maksimaalselt vokaale ja iga sõna heliliselt eri kõrgusel välja paisata. Kõnele justnagu jöriseks mõnd viisijuppi. Ja kui midagi öelda pole, siis lihtsalt huilga. Nad mõistavad sind suurepäraselt - mehed käristavad õllesid ja peo edenedes võid lõpuks end avastada mõne lahke lehmatüdruku tisside vahelt.
Saadud elamuste mõjul kukkusin ära ja nägin unes psühhedeelseid kujundeid progebänd Mars Volta võimsa helitulva saatel, sellal kui armsad kolleegid valvasid mu und poriaugus ja peletasid turvamehi.
Memphis Tennesee on linn, mille kohta saab reservatsioonideta öelda vana hea Lõuna. Pikajuukselised patrioodid kogunevad kõrtsides Konföderatsiooni lipu alla, et taga nutta jänkide poolt lörtsitud Southern Prideâ??i. Majesteetlik Mississipi kannab krigisevaid prahilaevasid unustuse saare poole. Väiksed afropoisid kümblevad purskaevus ja gängstamehed veedavad aega bensujaama taga valuvelgi võrreldes.
Elvis elab! Ta elab edasi neis usinates Indoneesia või Sri Lanka naiste käekestes, kes 12 dollarise kuupalga eest maalivad kelladele rokikuninga kuulsaid bakenbarde.
Peatänava on vallutanud sama kontinkent mis meil möllab õllesummeril.
Kansase farmeri poeg on müünud maha is trucki, et nädalavahetusel täie rinnaga läbustada vabakinn New Orleansis.
Järgmisel päeval põikame â??Easy Rideristâ? tuntud San Bernandette kalmistule. Uhkete hauakambrite kõrval oli inimesi maetud otse surnuaia aia sisse. Mitmed augud olid kurjakuulutavalt tühjad, küllap käib voodoo rahvas endale siit zombimaterjali hankimas.
Et saadud alandusest toibuda siirdusime soosse alligaatoreid hanitama. Olgugi, et kõik sildid hoiatavad, et alligaatorite kiusamise eest on trahv 5000 taala või 6 kuud vangistust, oli esimene asi haarata tokk ja hakata surkima üht eriti rammusat isendit. Põnev ju, kas tuleb kallale või mitte. Kroko ainult nohises ja ujus pahuralt järgmisse kohta, kus juba ootas ees lõbus eesti kolmik, kepid õieli. Ikkagi eestlased, toiduahela tipmine lüli.
Ahjaa, siia tulles läbisime ühe sektori, kus keerab autoderodu, üks valuveljestatum kui teine. Autode ümber kogunevad põlvini särkidega noorurid ja trimmis persetega shefid mimmid. Ainuke valgenahaline on pollar, kes kontrollib taskulambiga autode sisemust. Toimub hip-hop kontsert. Järsku lõi meis, vahvates krokodillipilkajates, välja arusaamatu alalhoiuinstinkt. Oleks pidanud supermarketist endale XXL pidzhaamasärgid soetama ja rinnaesisele pastakaga kirjutama M.O.B (NY pahamaineline tänavajõuk, mille nime kandis tätoveeringuna meie geniaalseim noorkirjanik K. Kender). Ehk oleks siis sulandunud massi?
Tagasi sitases Nashvilles. Püüame bensujaamast õlut osta, aga müüja nõuab rangelt ID-d. Ta lausub, et ma võin küll olla 35, aga kuni ma ei näe välja paks ja kiilanev rauk, tema mulle õlut ei anna. Esitame eesti passid, aga müüja aktsepteerib ainult Ameerikas välja antud isikutunnistust. Lõpuks ostab meie sümpaatne somaallasest taksojuht meile õlled ära, nagu vanal heal algkooli päevil. Somaalia mees lisab â??it used to be a great countryâ??, aga pärast 9.11 on ta â??totally fucked upâ??.
) ja lõpuks peale seda kui olen järvelt igavusest pääskülla jalutanud loen jälle uudiseid peale kõige muu kõrval et 
