Eesti blogindus on traditsioonides kinni
Orli Yakuel (Go2web2) räägib kuidas viimasel TechCrunch50 konverentsil jäi silma bloginduse olemuse muutus. Blogindus kolib suure kolinaga aina enam mikrobloginduse juurde.
Ehk inimesed ei viitsi ega taha lugeda pikk sisukaid ja teemat lahkavaid või siis lihtaslt heietusi. Vaid nad ootavad kiireid teateid, et selline asi on väljas või sellist elukat kohtasin. Vaatab soovitatavat videot või näiteks Flickr keskkonnast lingitud pilti.
Ühest küljest on see areng loomulik vaadates olukorda Eestis. Meil on kolm seltskonda inimesi
a) Kes ei sa üldse praegu aru millest jutt on
b) Kes blogijad/lugejad
c) Kes on sotsiaalvõrkude nagu Orkut ja rate kasutajad
Esimesed kes ei saa midagi aru jäame mängust välja. Teised kaks aga päris korralikult veel ei põimu omavahel. Kas see on hea või halb (minu seisukohalt pigem hea) otsusta ise.
Blogijad blogivad oma blogides kes halvemine, kes paremini ja kasutavad ka sotsiaalvõrgustike. Aga enamus kasutab vaid sotsiaalvõrgustike ja kasutab sealseid mikroblogimise algeid nagu näiteks teated, soovitused ja pildid (MSN nimed jne). Seega on igati loogiline, et hoogne mikroblogimise levik toimub. Paradoksaalne on aga, et meil Eestis on B ja C inimesed omavahel eraldi ja mikroblogimine ei võta sellised tuure kogu oma hiilguses.
Kui küsida miks on hea, et mikroblogimine ja blogimine ei põimu Eestis veel. Sest klassiklaine blogimine on hea meetod huvitava info levitamiseks ja igaüks ei peagi mikroblogi pidama. Privaatsus on midagi mille pea olematut olekut ei tasu kaotada täielikult.
Mikroblogimise platvorme mida soovitan mina:
Tags: bz.eesoup.io, flickr, g2web2, orkut, orli yakuel, pownce, techcrunch50, tumblr, twitter
12 Responses to “Eesti blogindus on traditsioonides kinni”
By BC on Sep 23, 2008 | Reply
olen B ja C inimeste ühenduspunkt
By kristjan on Sep 23, 2008 | Reply
good for you
By Ulmeguru on Sep 23, 2008 | Reply
Mood moeks, aga arvan, et inimesed blogivad pigem nõnda kuidas tahavad ja neile sobib. Priitahtlikule blogimisele on ju suhteliselt raske reegleid kehtestada.
Minuarust jaguneb inimkond kaheks:
a) need, kes paaniliselt kõiki uuendusi ja vidinaid jälgivad ja neid siis hambad tangis kibekähku kasutusele võtavad;
b) need, kes lihtsalt elavad ja on ning midagi uut võtavad kasutusele vaid siis, kui neil seda reaalselt vaja on.
Kahjuks on esimesed häälekamad (õigemini neile on see trummitagumine eneseõigustus) ja seetõttu kostab nende hääl ka kaugemale.
By friizu on Sep 23, 2008 | Reply
nuh päris paljud inimesed lihtsalt peavad ennast juba tööalaselt kursis hoidma igasugu uute vidinatega, mis puutub aga mikroblogindusse, siis minumeelest on see lollus ja Eesti on vast tiba pisike, et selline asi siin levima hakkaks, mulle tundub, et tegelikult on see ka maailma mastaabis kõvasti üle haibitud teema … jah tehakse uus mikroblogimise platvorm ja inimesed tormavad regama, kasutavad paar nädalat, tüdivad ja asi jääb soiku. Aga eks ole näha kuidas http://bz.ee/ ‘l minema hakkab …
By kristjan on Sep 23, 2008 | Reply
Ma pean tunnistama ausalt, et ma pole ise siiani lahti jaganud seda Twitteri fenomeni. Miks ma pean igapäev teada andma mida ma teen parasjagu. Ok ma MSN hoian nimel juures “olen kontoris” aga see on ka tööalaselt vajalik. Ma saan aru Tumblrist kui väga lihtsaks tehtud blogimise keskkonnast aga Twitter n veel müstika.
By Teller on Sep 23, 2008 | Reply
Mina vä? Ma mikroblogin. Kuna mu “tavaline” blogi vastu taevast lendas, siis kõige kiirem viis mingi sait ellu äratada oli kokku tõmmata 2 oma 3st digitaalsest eluvoost e. delicious ja twitter (mis reaalselt on mu skype’i staatussõnumite peegel). Voila!
Aga tegeliklt tunnen iga päev, et tahaks veidi pikemalt kirjutada. Iseendale, mingi mõtte või sündmuse peast välja saada. Nagu Tumbledore kogus mingid kogemused supikaussi. Või mis iganes nõgus anum see oli.
By kristjan on Sep 23, 2008 | Reply
Miks Eesti meediaväljaanded pole kirjutanud uudist, et Telleri blogi lendas vastu taevast
Legendid räägivad, et Telleril pidi oma nimeline koolkond olema.
By lauri on Sep 23, 2008 | Reply
lühisõnumi maagiast räägitakse juba nii mõnigi aasta. kui ikka esimese kolme sekundiga kirjutisest positiivset muljet ei teki ja järgneva pooleteist minutiga pointi kätte ei saa, ei hakatagi lugema. nii lehes, teles kui ka raadios. blogist rääkimata.
By Gunnar on Sep 24, 2008 | Reply
Mikroblogimine on natuke teine teema ja blogimist kui sellist see ei asenda. Kui on tegemist kommertsblogidega, siis mikroblogimine on lihtsalt müügitugi, millega tuuakse trafficut juurde. Samasuguseks müügitoeks on muud sotsiaalsed veebid.
By Hannes on Nov 4, 2008 | Reply
Kasutasin twitterit mõnda aega. Mulle meeldis SMS’iga sinna blogida a la “olen sõpradega Grandes”, “sõidan Haapsalu poole” jne. Kui mu sõber selle teate tänu RSS feedile mõne minuti jooksul kätte saab, siis võibolla tahab ka tulla. Või küsib hiljem läbi MSN’i või kunagi kokku saades: “Kuidas oli/Mis tegid?” Päris lahe IMO. Aga enam pole viitsinud sellega tegeleda. Mul pole seal kaaslasi. Kõik on Orkutis ja Rate’s
> Ma pean tunnistama ausalt, et ma pole ise
> siiani lahti jaganud seda Twitteri fenomeni.
> Miks ma pean igapäev teada andma mida ma teen
> parasjagu. Ok ma MSN hoian nimel juures
> “olen kontoris” aga see on ka tööalaselt
> vajalik. Ma
> saan aru Tumblrist kui väga lihtsaks tehtud
> blogimise keskkonnast aga Twitter n veel
> müstika.