Kristjan in Tallinn™

Minu viis häda

Anti siis mulle see blogipall ja noh, oh häda ja viletsust ohvriks ma sellele skeemile langen ning vastused ka annan.

1. Võimetu meelde jätma tänavate nimesid. Räägivad mulle inimesed mingist tänavast ma vaatan ja noogutan. Räägivad mingist majast või asutusest seal saan aru mis kohast jutt käib. Ma oleks üks äraütlemata tore taksojuht kiirustavale kliendile.
2. Sada mõtet minutis. Ma suudan rohkem genereerida ideid kui sada arendajat valmistada. Kui alustan ühe asja rääkimisega siis lause lõpus võin ma juba kolmandast asjast rääkida.
3. Ma usunustan tahtlikult. Midagi ei unustata ajameelsusest mida peab meelespidama, ainult tahtlikult saab unustada. (paljastasin nüüd ennast)
4. Ma kirjutan arvestamata mitte ühtegi eestikeele reeglit. Ja mul on sügavalt ükskõik kõigist kellele see vastu hakkab.
5. Rõveduses peitub ilu. Nimelt läheb mu maitsetugevalt lahku mainstream maitsega kuna ma leian igast väga koledatest lahendustest oma ilu olevat mida saaks kohe siduda nn. klassikalisse pilti mida kõik ütlevad, et on ilus. Samas tuleb meeles pidad, et koledad asjad pole rõvedad.

Tegin kiired vastused ära ja noh kurat seda teab kes seda küsitlust peaks jälle tegema. Noh aga teeme mingi kiire valiku, Ivar võiks kribada midagi kui viitsib ja Xipe ajagu ajurakud pöördesse. Inno ja Irja võiks midagi kirjutada nad praegu popid blogijad. Ma pole ammu Jutat lugenud ehk ta pole veel seda asja viitsinud käita. Järsku L@ssie pole ka seda jama teinud veel.